Pilt internetiavarustest

 Minu pikaleveninud salajased tervisehädad said lõpuks ometi nime. 

Arstid ütlesid, et refluks, kuid sümptomid kohe mitte üldse ei klappinud. Midagi kurku ei tulnud pärast söömist ja magu nagu ei valutanud ka. Seega olin enam kui kahtleval seisukohal, kuid rahu ei andnud ka. Arstid väga vaeva ei näe (andku mulle andeks kõik tublid ja püüdlikud valgete kitlite kandjad) ja seega tuleb ise probleem lahendada. Pikema googeldamise peale leidsin haiguse, mida nimetatakse vaikseks refluksiks, ehk LPR . Haigus, kus maos elutsevad ja valku lagundama mõeldud pepsiini nimelised ensüümid satuvad suhu ja hakkavad sinna sattused tegema seda ainukest tööd, mida oskavad. Tulemuseks on põlev suu ja kurk võib olla ka tükk kurgus jms. Nüüd läksid pusletükid kohale ja ma võin tunnistada, et JAH, MUL ON REFLUKS.  

Esimene reakstsioon pärast tõdemist, et muuta tuleb kapitaalselt oma toitumist oli ahastus. Lubatud nimekiri ei ole väga pikk. Keelatud kõik grillitud, marineeritud, praetud, suitsutatud toidud. Lisaks veel tomatid, paprikad, šokolaad ja mustmiljon muud asja. Igikestev paast. Kohutav. 

Praeguseks on ahastamiste ja nutmistega ühel pool ja tuleb pea püsti lüüa ja leida retseptid ja võimalused nendes kitsukestes piirides siiski toimetada. Ja tegelikult see on võimalik. Püüangi siia edaspidi panna toite ja võimalusi, lootes, et äkki see aitab kedagi. Fakt on see, et selle haigusega tuleb muuta toitumist, sest sellest päris terveks saada tundub olevat ikka pikaajaline katsumus.