Jookidega on keeruline. Muidugi ma teadsin, et taimeteed on head, kuid oma naiivsuses liigitasin ka kõikvõimalikes värvitoonides teelehtedest tee taimeteede hulka. Aga ei ole nii. Taimetee on ikka kummel, apteegitilli, pärnaõie vms tehtud jook. 

Kohv ei tule üldse kõne alla, kui see just ei ole odrast, rukkist ja sigurist koosnev viljakohv. Algselt oli kergelt harjumatu, kuid parema puudumisel ajab asja ära. Õigemini tekitab illusiooni, et kohv on olemas. Loomulikult mingit energialaksu sellega ei kaasne, puhas enesepettus. Siguri ja tavalise kohvi lahustuv segu ei sobi. Tuleb leida vaid sigurist koosnev. Maitse koha pealt ma veel ei tea. Aga kappi on see varutud ja eks ma varsti saan teada. 

Vesi, eriti hea on leida üle 9 PH tasemega. See nimelt neutraliseerib pepsiine. Silma on jäänud hetkel täpselt 1 versioon. Devin, mida siit-sealt ikka poodidest leiab. 

Väidetavalt peaks sobima ka kookosevesi, kuid kogemus puudub. 

Pilt internetiavarustest

 Minu pikaleveninud salajased tervisehädad said lõpuks ometi nime. 

Arstid ütlesid, et refluks, kuid sümptomid kohe mitte üldse ei klappinud. Midagi kurku ei tulnud pärast söömist ja magu nagu ei valutanud ka. Seega olin enam kui kahtleval seisukohal, kuid rahu ei andnud ka. Arstid väga vaeva ei näe (andku mulle andeks kõik tublid ja püüdlikud valgete kitlite kandjad) ja seega tuleb ise probleem lahendada. Pikema googeldamise peale leidsin haiguse, mida nimetatakse vaikseks refluksiks, ehk LPR . Haigus, kus maos elutsevad ja valku lagundama mõeldud pepsiini nimelised ensüümid satuvad suhu ja hakkavad sinna sattused tegema seda ainukest tööd, mida oskavad. Tulemuseks on põlev suu ja kurk võib olla ka tükk kurgus jms. Nüüd läksid pusletükid kohale ja ma võin tunnistada, et JAH, MUL ON REFLUKS.  

Esimene reakstsioon pärast tõdemist, et muuta tuleb kapitaalselt oma toitumist oli ahastus. Lubatud nimekiri ei ole väga pikk. Keelatud kõik grillitud, marineeritud, praetud, suitsutatud toidud. Lisaks veel tomatid, paprikad, šokolaad ja mustmiljon muud asja. Igikestev paast. Kohutav. 

Praeguseks on ahastamiste ja nutmistega ühel pool ja tuleb pea püsti lüüa ja leida retseptid ja võimalused nendes kitsukestes piirides siiski toimetada. Ja tegelikult see on võimalik. Püüangi siia edaspidi panna toite ja võimalusi, lootes, et äkki see aitab kedagi. Fakt on see, et selle haigusega tuleb muuta toitumist, sest sellest päris terveks saada tundub olevat ikka pikaajaline katsumus.