Tunnistage ausalt üles, millal te viimati oma kodulinna vaatamas käisite. Ja ma ei pea siin silmas igapäevast trajektoori kodu-töökoht-toidukauplus. Vaid lihtsalt niisama. Mina käisin ja alles hiljuti käisin. Jaanipäeval nimelt. Mina põlise võrukana, ok enamjaolt eemal resideeruva võrukana peaks ja võiks ju iga detaili linnas tundma ja teadma, tatikana sai ju linn ristipõikipikutilaiuti läbi kolatud.
Arvestades nn gabariite pole see muidugi ka suurem asi kunsttükk, aga mitte see pole tähtis.
Ometi isaga linnas jalutades leidsime kohutava koguse ilusaid maju, mille olemasolu ma muidugi teadsin, kuid need olid lihtsalt majad. Tead küll see kollane maja Kreutzwaldi pargi ääres, noh see, mis Katariina tänaval esimene on. Kui palju kauneid pisidetaile, eendeid, puitpitsi jne. tegelikult need vanad linnaosad (ehk uued ka) sisaldavad ja mis paremal juhul saavad ülelibiseva pilgu osaliseks tavaliseks mitte sedagi. Nii krdi kiire ju kogu aeg. Muide mul ka. Ja ma ei heidagi mitte kui midagi ette, pigem on see kerge meeldetuletus, sest kõnealuses linnas olid mitmedki ilusaimad majad sellises seisus, et puhud ja kukub kokku seega tuleb vist teistmoodi kiirustada. Tuleb kiirustada vaatama.
No comments:
Post a Comment