Kui palju on seost rahal ja õnnelik olemisel? Unenäos sattusin selleteemalisse vestlusesse oma paariaasta taguse hea sõbra ja tema poiss-sõbraga. Reaalelus Barbie ja Ken – ja see ei ole mõeldud ironiseeringuga, tõeliselt ilusad inimesed lihtsalt. Täiesti surmtõsise näoga ja öeldavat ise siiralt uskudes väitsin, et õnnelik saab olla ka 640 € palgaga. Siiani olen ju saanud ja ma olen õnnelik. Seega on võimalik. Minu vestluskaaslased panid mu väited tugevasti kahtluse alla, eks elustiil ja teenimisvõimalused ka erinevad. Kas õnn on ikka see, kui pead arvutama, mitu kuud peab koguma, et uued prillid saada, või nädalane haigus, kui see peaks ennast ilmutama, ptüi-ptüi-ptüi, sind kuuks ajaks keedukartulidieedile paneb. Vestlejanna ütles, et tema alla 4000 ei lasku, et see on see summa, mis tagab tema elustiilitaseme, kus ta saab nautida elu ja sellega seoses õnnelik olla. Nii raske kui mul seda ka tunnistada ei ole, MA OLIN KADE. Olin jah, kuigi ma tegelikult seda tõbe üldiselt ei põe. Ärgu lugeja siinkohal valesti aru saagu. Õnnelik saab olla igasuguse rahaga, tõsi, kuid milleks? Kui sisuliselt oleks võimalik elult võtta palju enamat, siis enamik inimesi, mina kaasa arvatud, lepivad laua pealt pudenenud raasukestega. Sai ootab laual. Siruta käsi ja võta. Õigemini roni laua alt välja ja võta. Ja ei tohi hoolida, et pea teeb mitmeid kordi tutvust laua põhjaga. Raasukeste üle võib ja ehk peabki tänulik olema, kuid oma koha laua alla oleme ise määranud.
Kes soovib, võib sinna ju jäädagi, vaba valik ju ikkagi, kuid kes mitte, sel on kõik võimalused saiaviil pihku haarata, ehk moosigagi.
Eks see ongi seesama, et ei tohi karta unistada - enamik inimesi keelab endale unistamise ja suured soovid (saia)
ja näebki ainult lauaplaati altpoolt (must lagi on meie toal).
No comments:
Post a Comment